Liiklusohutusprogramm
Kohaldamisala
Transport
Kohaldamisala üldeesmärk
Eesti transpordisüsteem tagab ligipääsetava, mugava, kiire, turvalise ja sujuva inimeste ja kaupade liikumise.
Programmi eesmärk
Hukkunute ja raskete vigastuste arvu vähendamine liikluses.
Vastutav isik (solidaarne vastutus)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Solidaarset vastutust kannavad: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
Liiklusohutusmeetmete näited
Jalakäija on inimene, kes osaleb liikluses jalgsi, ratastooliga, rulluiskudega, rulaga jne. Ka jalgrattur on jalakäija, kui ta lükkab jalgratast enda kõrval.
Jalakäija asukoht teel
Jalakäijal on kõige ohutum liikuda kõnniteel. Rula, rulluiske tõukeratast või muid sellesarnaseid vahendeid kasutades pead arvestama teiste kõnniteel liiklejatega. Kui liiklustihedus võimaldab, tohid liikuda ka jalgrattateel takistamata jalgrattaliiklust.
Sõidutee ääres pead liikuma kõnniteel, selle puudumisel vasakul teepeenral liikudes autodele vastu. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohid sõiduteel sõpradega liikuda ainult ühes reas üksteise järel. See kehtib nii linnas kui maanteel.
Jalgratast käekõrval lükates pead liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed.
Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes on helkuri jalakäijale kasutamine kohustuslik!
Sõidutee ületamise kohad
Jalakäija tohib ületada sõiduteed selleks ettenähtud kohas – käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja, ülekäigukoha kaudu või ristmikul.
Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, pead sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.
Sõidutee ületamise nõuded
Rula, rulluiske, tõukeratast või muid sellesarnaseid vahendeid kasutades peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.
Sõidutee ületa lühimat teed mööda, ohutussaare olemasolul selle kaudu!
Reguleeritaval (fooriga) ristmikul või ülekäigurajal pead sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest.
Reguleerimata (foorita) ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit.
Enne sõidutee ületamist veendu, et juht on Sind märganud ja suudab sõiduki teeandmiseks ohutult peatada ning sõidutee ületamine on ohutu.
Pea meeles kolme olulist märksõna: PEATU, VAATA, VEENDU!
Jalakäija ei tohi:
1) ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel väljaspool käigusilda, -tunnelit, ülekäigurada või ülekäigukohta;
2) minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit;
3) liikuda kiirteel;
4) liikuda eraldusribaga sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed.
Allikas. http://www.liikluskasvatus.ee/noored/jalakaijale-2/
Eakad on suuremas riskigrupis erinevatele haigustele ja vigastustele. Liikluses toimuva hindamine ning sündmustele reageerimine võib olla aeglasem ja see muudab nende liiklemise keerulisemaks. Vananemine muudab inimesi tavaliselt aeglaselt, seega on muutused ka väga individuaalsed. Kuigi vananemine võib kaasa tuua ebamugavusi ja puudusi liikumises, võib see tänu elukogemusele ja kaalutlemiseoskusele asenduda ettenägelikkuse ning ettevaatlikkusega. Eakate liiklusohutus statistika Soomes on liikluses iga seitsmes vigastatu ning kolmas hukkunu eakas. Enamik eakate rasketest liiklusõnnetustest juhtub autoga sõites, kas siis autojuhina või reisijana. Vananev keha on vigastustele vastuvõtlikum ja paraneb aeglasemalt kui nooremal inimesel. Elanikkonna vananedes kasvab eakate juhtide osakaal.
2010–2040 peaks eakate juhtide arv suurenema:
- 65–69-aastaste seas üle 10%,
- 70–74-aastaste seas peaaegu 65%,
- 75-79-aastaste seas umbes 2,5 korda,
- neljakordistuma üle 80. aastaste juhtide seas.
Juhtide arvu suurenemine on osaliselt seletatav asjaoluga, et vanemad inimesed on terved ning soovivad ja suudavad jätkata autoga sõitmist. Liikluses ei tekita erilist ohtu eakad sõidukijuhid, kes on terved ning harjunud autoroolis olema.
Tüüpilised ohud liikluses:
- Autojuhina – vasakpööret sooritades
- Jalakäijana – ülekäigurada ületades, libedaga liigeldes
- Jalgratturina – jalgratturile otsasõit
Eakate sõidukijuhtide tõsisemad liiklusõnnetused, eriti teelt väljasõidud, on enamasti põhjustatud taju- ja sõiduvigadest ning haigushoogudest. Alkoholi ja kiiruseületamisega seotud rikkumised on pigem seotud nooremate juhtidega. Üle poolte vigastustest ning kolmandik jalakäijate surmajuhtumitest toimub kõnniteel. Seetõttu tuleks teeületuskohad muuta ohutumaks. Samuti võimaldavad teedele ehitatud ohutussaared puhata ning liiklust jälgida. Eakate liiklusohutuse edendamine Vananemist elanikkonna seas tuleb arvesse võtta ka liiklussüsteemi ja transpordilahenduste kavandamisel. Eakatele, eakate spetsialistidele ja sugulastele korraldatakse temaatilisi koolitusi ning üritusi, planeerimisel võetakse arvesse nende soove.
Mida tähendab vanaduseks valmistumine turvalise liikumise seisukohast?
Vananemine mõjutab meid kõiki, kuigi selle mõju on individuaalne. Turvaliseks liikumiseks tuleb õigeaegselt arvesse võtta vananemisega kaasnevaid muutusi. Selle nimekirja abil saate kontrollida, kui hästi olete tulevikuks ette valmistatud ja kuidas reageerida muutuvatele olukordadele.
Liiklemine ei ole midagi uut ega midagi erilist, vaid igapäevase elu oluline osa. Liikluses ja liiklemises on üsna palju iseenesestmõistetavat, kuid ohutuks liiklemiseks sellest alati ei piisa.
Liiklusohutus hõlmab endas liiklusalast koolitust, liiklejate hoiakute ja käitumise kujundamist ning ohutu liikluskeskkonna loomist.
Liikluskasvatus.ee »
Lehekülg, kuhu koondatakse huvitavat ja vajalikku infot pere pisematest kõige vanemate liiklejateni.