3. Loeng

Talvel libedat karta on sama rumal kui suvel ujumisest keelduda: lumi taeva ei jää ning meres hullata on lõbus ja tervislik. Kui õiged sõiduvõtted käpas, on talvel autoga sõitmine puhas lust. Siinkohal jagamegi mõned nipid libedahirmust ülesaamiseks, mis kogutud kokku eri koolitustel autoõpetajate nõuannetest ning kogenud instruktorite käe all saadud praktikatundidest.

“Lumi tuli maha ja valgeks läks maa. Üks osa autojuhte esmaspäeval tööle ei saa. Nad istuvad roolis ja hirmus on neil, sest libedaga sõit on üks jõletum feil” – mäletate seda laulu, eks. Iga kord, kui ootamatu lumi maha tuleb, on korraks tunne, et vot, nüüd laulaks. Ja siis vaataks rongiaegu ja üldse, helistaks ja ütleks, et ma olen täna haige. Libedat ja lund pole vaja karta, ausalt. Minu kogemus ütleb, et talvest võib isegi rõõmu tunda. Ka autoroolis.

Sest kui osata sõita, siis on see lõbus. Vaadake või seda videot – Porsche talvesõidukoolis, mis on üks paljudest kohtadest, kus libedasõitu õppida – ei ole keegi õudusest krõllis.

MINU LUGU
Viimati, kui ma Soomes, Levil Porsche Driving Experience’i libedasõidu kursust läbi võtsin, patsutas instruktor Marian Pašić mulle lohutavalt õlale ja ütles: “Sinust saaks hea taksojuht. Kui kõik teised on end laibaks sõitnud, tuled sina, korjad nad kokku ja sõidutad koju. Olgu tee kuitahes libe ja keeruline, sa jõuad koju.” Mitte et see mind tol hetkel üleliia lohutanud oleks – läksin kursustele selleks, et talvel lõbutsema õppida. Sellegipoolest oli tagasi kodumaisesse talve jõudes hoopis teine tunne sõita – ma tean, et ma jõuan koju. Sest ma oskan. Ja mõnikord, kui keegi ei näe, siis on, ausalt, lõbus ka. Alljärgnevalt jagan oma seitse nippi, mis aitavad mul libedahirmuga toime tulla. Häid soovitusi leiab veel liiklus.ee lehelt.

Tuleta igal aastal meelde, kuidas talvel sõita! Ma eeldan, et oled oma auto aegsasti talvekorda sättinud, sellel eraldi ei peatu. Libedasõidu-koolitust saab Eestis teha aastaringselt.

Kui talv jõuab siiski enne õuele, kui sina koolitusele, siis otsi lähim plats, kus on jääd ja lund ning mine proovi, kuidas su auto libedaga käitub. Kui võimalik, registreeri end päevasele libedakoolitusele ja harjuta koos treeneriga. Otsi infot talviste libedasõiduradade kohta ja võta aega harjutamiseks. See tõesti teeb meistriks!

SIDURI-PIDURI MÄNG
Auto läks libisema, appi! Ei ole appi, auto lähebki libedaga libisema ja see on normaalne. Ei ole vaja paanitseda, ei ole vaja käsi roolist lahti lasta. Tuleb mängida siduri-piduri mängu, sõltuvalt, kas sul on käsi- või automaatkastiga auto.

!Talvel libedaga on auto pidurdusteekond neli korda pikem kui suvel sama kiirusega sõites. Kahandad kiirust ühiku võrra, lüheneb teekond peatumiseni kahe ühiku võrra. Suurendad kiirust ühe ühiku võrra, pikeneb peatumisteekond kahe ühiku võrra. Karm aritmeetika. Seda sa tead, et pidurdusteekond ja peatumisteekond on kaks ise asja.

Auto sõidab kiirusega 60 km/h
Haardetegur 0,7 (kuiv asfalt) – pidurdusteekond blokeerunud ratta korral 20 m
Haardetegur 0,1 (kiilasjää) – pidurdusteekond blokeerunud ratta korral ca 140 m

KÄSIKASTIGA PIDURDAMINE
Libedaga pidurdades vajuta alati enne pidurdamist alla siduripedaal. Esiteks lahutad sidurit vajutades mootori ratastest, mille tulemusel hakkavad kõik rattad pöörlema ühtlase kiirusega. Teiseks ei sure äkkpidurduse korral mootor välja ning autot on võimalik pärast pidurdamist takistusest mööda juhtida.

!Äkkpidurdamisel hoia ABSga autol piduripedaal lõpuni põhjas, samal ajal sidurit tallates. Piduripedaal on põhjas! Kui auto keerab pidurdamisel juhipoolse külje ette ja läheb lohisema, hoia sidur all ja lase pidurit vaikselt, tundlikult vabaks, samal ajal rooliga autot otseks keerates.

AUTOMAATKASTIGA PIDURDAMINE
Automaatkäigukastiga autol puudub sidur, seetõttu tuleb libisemise vältimiseks kasutada nii piduri- kui ka gaasipedaali.

Vaheta käik alla ja pidurda mootoriga! Vanemad automaatkastid käigukangi D (drive) asendis gaasipedaali lahtilaskmisel mootoriga ei pidurda ning kohe pärast gaasipedaali vabastamist veereb auto vabakäigul.

Kasutades käigukangi asendit 1 või 2 (aeglane sõit), saad edukalt ka käiguga pidurdada. Uuematel automaatidel on mootoriga pidurdamiseks käigu käsitsi allavahetamisvõimalus (manumaatik, kui soovite).

KÜLGLIBISEMISEGA DIILIMINE
Külglibisemise korral on nipid taas kord lihtsad: kui auto hakkab kergelt kõrvale kiskuma, piisab enamasti, kui tõstad jala gaasipedaalilt.

Kui see ei aita, vajuta ruttu siduripedaal alla ja keera kohe rooli libisemise suunas (ruttu, mitte palju!). Sidur lahutab mootori ratastest ja need hakkavad pöörlema ühesuguse kiirusega ning neile mõjuvad ühesugused jõud. Kui külglibisemine lõpeb, rooli auto otseks.

!Libisemise lõpul tuleb rool keerata otseks veidi enne seda, kui auto läheb otse. Vastasel korral algab külglibisemine teises suunas. Selle reegli järgi tuleb toimida ühtemoodi nii esi- ja tagaveolise kui ka nelikveolise auto puhul.

!Automaatkäigukastiga autol sidurit vajutada ei saa. Vabasta gaasipedaal ja keera rooli tasakesi libisemise suunas.

!Juhitavuse taastamisel ei tohi piduripedaali vajutada. Aga kui on selge, et auto enam juhi tegutsemisele ei allu, tuleb igal juhul pidurdada, selleks et kokkupõrke hetkel oleks sõiduki kiirus võimalikult väike .

LIBE KURV
Kui sõiduki kiirus on teeoludele mittevastav, kipub auto kurvis käest minema. Esiosa libisemise põhjuseks võib olla ka kurvis pidurdamine, kiirendamine või liigne rooli keeramine.

Esiosa libisemisse sattumise vastu aitab enamasti gaasipedaali vabastamine. Kui sellest ei piisa, vajuta siduripedaal alla ja keera rattad otseks. Mingil juhul ei tohi rattaid välja keerata! Kui auto esiosa libiseb väliskurvi poole, ei tohi rooli keerata sisekurvi suunas. Alles pärast haardumise taastumist saab võtta õige trajektoori.

!Kurvis gaasipedaali tallata on mõttetu, sest vedavad rattad libedal nagunii ei vea vaid kipuvad puksima. Rehvide pidamine kaob ning esiveoline auto läheb (olenemata rooli pööramisest) kurvis otse. Tagaveoline auto aga vastupidi, pöörab külje ette, halvemal juhul teeb pirueti ning sõit lõppeb sisekurvi kraavis.

TAKISTUSEST MÖÖDUMINE
Teele tekkinud ootamatust takistusest möödumiseks tuleb auto kiirust ruttu kahandada. Vajuta kohe siduripedaal alla ja pidurda tugevasti (ilma ABSita autol pidurit pumbates).

Takistusest möödaroolimine on kiirusega 50 km/h oluliselt lihtsam kui kiirusega 60 km/h. Kui näib, et enne takistust autot pidama ei saa, vabasta piduripedaal (siduripedaal hoia endiselt all!) ja ürita rahulike, sujuvate liigutustega auto takistusest mööda roolida.

HINDA OMA VÕIMEID
Sõiduki libisema minek tuleb autojuhile enamasti alati ootamatult. Jahmumiseks pole aega, sest tegutseda tuleb kohe. Kõik käib väga kiiresti ja just sellepärast on vajalik, et õiged liigutused oleksid peas ja nipid käe sees ning olukorra lahendamine toimuks justkui automaatselt.

!Kui sa tunned, et sa ei ole valmis reageerima ootamatustele või ei mäleta täpselt, kuidas ohuolukorrast välja tulla, siis ära istu rooli. Palun, ära istu rooli enne, kui oled endale asjad selgeks teinud!

Ära sõida kiiremini, kui jaksab lennata sinu kaitseingel!

Allikas: Autokool Juhiluba, liiklus.ee, Porsche. Pilt: Veli V. Rajasaar

Millal võib ja tuleks autol udutuled sisse lülitada? Seda on väga palju korrutatud, et esimesed udutuled tohivad liiklusseaduse kohaselt põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Pime ja hämar aeg EI käi halva nähtavuse alla.

Aga mille järgi otsustada, et nüüd võib udutuled sisse lülitada?

Hinda kaugust postide järgi
Seaduses on öeldud, et kasutama peaks udutulesid siis, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit . Samas on sõidu ajal meetreid väga raske mõõta. Üks variant on vaadata teeäärseid helkuritega tähisposte. Kurvides on need tihedamalt, aga tavaoludes umbes iga 100 meetri tagant.

Näe ja ole nähtav
Eks paljuski tuleneb udutulede sisselülitamine terve mõistuse printsiibist ehk, et kui on rasked olud, mis piiravad nähtavust (välja arvatud pimedus) – udu, vihm, autode tagant ülespaiskuv vesi, tihe lumesadu.

Udutulede eesmärk on olla ise nähtav aga ka enda nägemist parandada. Udutuled asuvad madalal, seetõttu ei peegelda nad paksult lumesajult niipalju juhi silma tagasi kui lähi- või kaugtuled.
Seega kui lumesajus tekib “Windowsi ekraanisäästja” efekt, siis tuleks kasutada udutulesid. Loomulikult tuleb ka kiirust maha võtta.

Tagumine udutuli on asulas keelatud
Kuigi peamiselt tuuakse probleemina välja eesmiste udutulede teemat, siis sama oluline on ka tagumise udutule õige kasutamine.

Asulas ei tohi kasutada tagumist udutuld, sest see on niivõrd ere, et pidurituli ei paista siis enam silma.

Kui sinu eessõitva sõiduki nägemine on häiritud, auto kaob juba 300-500 meetri peal aegajalt ära, siis jälle ilmub, on aeg tagumine udutuli sisse lülitada. Eeldada võib, et sinu järel sõitval autol on siis sama probleem.

Lumi katab tagatuled kinni
Samuti lumesajus sõites pakib lumi end tunni ajaga tuleklaaside peale ja tavaline tagatuli enam sealt läbi ei paista. Isegi kui lumesadu pole hetkel tihe, aga teel on palju lahtist lund.

Kui udutuld autol pole, tuleks kindlasti teha aegajalt peatus ja tuleklaasidelt lumi maha pühkida.

Allikas: https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/millal-on-oige-aeg-udutuled-sisse-lulitada/