Auto turvalisus

Laias laastus saab ohutustehnikat jagada aktiivseteks ja passiivseteks. Nagu ka nimi ütleb, viitab aktiivne turvavarustus erinevatele lahendustele, mille eesmärgiks on õnnetus ära hoida. Näiteks kuulub siia alla tänapäeva masinates ESP, ehk elektrooniline stabiilsuskontroll.

Kui aktiivsetest süsteemidest jääb väheks ning õnnetust ei ole võimalik ära hoida, siis tuleb mängu ka passiivne turvavarustus, mille ülesandeks on maandada kokkupõrkest tekkinud vigastusi. Parim näide passiivsest lahendusest on autodes kasutatavad turvapadjad, mis reageerivad kokkupõrkele.

Auto turvavarustuse areng läbi aegade

infograafikTänapäev

Nagu näha eelnevalt infograafikult, pandi läinud sajandi põhirõhk passiivsete turvalahenduste arendamisele. Alles moodsa arvuti tulekuga on hakatud rohkem tähelepanu pöörama preventatiivsetele meetmetele.

Tänapäeva moodsas masinas on selliselt rohkem elektroonikat, kui 20. sajandi majapidamises. Reisijana näeme sellest aga sõidu ajal ainult jäemäe tippu, kuna paljud lahendused on hästi ära peidetud ja aktiveeruvad ainult ohtiku olukorra tekkimisele. Näiteks on uues 5-seeria BMW-s 12 turvapatja ja 5 erinevat auto sõiduki stabiilsust tagavat lahendust.

Toome siinkohal välja mitmed uued turvalahendused, mida võiks ühes uues autos kohata:

  • Pidurdusabi – minimeerib hädapiduri ajal peatumise distantsi.
  • Eesmise kokkupõrke hoiatussüsteem (FCW) – annab valjuhäälselt märku, kui lähened eesolevale autole liiga kiiresti. Samas ei hakka süsteem ise pidurdama.
  • Automaatsed hädaabi pidur (AEB) – täiendab eelnevat süsteemi, alustades ohu tekkimisel pidurdamisega.
  • Jalakäijate märkamise süsteem – annab kas heliliselt märku ohust või mõnikord ka pidurdab automaatselt.
  • Adaptiivne kiirushoidja – kasutab kas lasereid, radarit, kaamerat või kõiki eelpool nimetatud lahendusi, eesmärgiga hoida eesoleva autoga automaatset ja turvalist pikkivahet.
  • Pimenurga hoiatus (BSW) – Küljepeeglil olev punane valgus annab märku, kui Sinu auto pimenurgas varitseb oht. Uuemad süsteemid oskavad ka ise pidurdada ning juhivad auto ohust eemale.
  • Tagumine liiklusandur – hoiatab tagurdamisel juhti ristliikluse eest. See süsteem on eriti kasulik, kui soovid välja tagurdada kas maja või teise auto varjust.
  • Sõidureast välja kaldumise hoiatussüsteem (LDW) – annab märku, kui kaldud oma sõidureast ilma suunatuld näitamata kõrvale.
  • Sõidureas püsimise abisüsteem – sõidureast välja kaldumisel mitte ainult ei hoiata juhti vaid ka juhib auto oma ritta tagasi.
  • Aktiivsed peatoed – õnnetuse korral liiguvad peatoed ette, et pakkuda peale lisatuge.
  • Tagurduskaamera – on muutumas kaubikute puhul standardiks. Mõned uuemad süsteemid suudavad jälgida auto ümbrust 360° ulatuses.
  • Parkimist assisteerivad süsteemid – hoiatavad juhti takistuste eest.
  • Automaatsed kaugtuled – tagavad maksimaalse nähtavuse, lülitades ja reguleerides kaugtulesid automaatselt.

Kokkuvõte

Nagu näha, pakuvad tänapäevased sõidukid oluliselt suuremat turvalisust võrreldes eelmise aastatuhande masinatega. Kui Sa pole selles veel veendunud, siis vaata alljärgnevat videot uue ja vana auto kokkupõrkest.

Uut autot ostes soovitame pöörata olulist tähelepanu selles olevatele turvalahendustele ja valida kõige turvalisem auto, mida rahakott lubab. Kindlasti aga ei piisa ainult heast autost vaid pead valima ka ohutu sõidukiiruse.

Turvalist liiklemist!

Allikas: https://autosky.ee/blog/auto-turvavarustuse-areng-labi-aegade